• OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,17%5 728,17
  • DOW 300,02%42 135,05
  • Nasdaq 0,49%18 062,92
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,55
  • OMX Baltic−0,41%260,93
  • OMX Riga−0,72%885,98
  • OMX Tallinn−0,07%1 684,45
  • OMX Vilnius0,22%1 004,61
  • S&P 5000,17%5 728,17
  • DOW 300,02%42 135,05
  • Nasdaq 0,49%18 062,92
  • FTSE 1000,28%8 282,76
  • Nikkei 2250,57%37 940,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,55
  • 27.06.15, 13:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa naftagigandid peavad Iraaniga plaani

Royal Dutch Shelli ja Eni juhid kohtusid Iraani ametnikega, et arutada riigi energiatööstusesse investeerimist.
Iraani lipud
  • Iraani lipud Foto: epa
Financial Times kirjutab, et kuigi Iraani tuumalepet pole veel sõlmitud, on märkimisväärne, et rahvusvahelised naftakompaniid on juba avalikult kinnitanud oma kavatsust hakata Iraaniga plaani pidama.
Võimalikke investeeringuid arutati kohtumistel, mis toimusid nii sel kui ka eelmisel kuul. Iraanil on maailma suuruselt kolmandad nafta- ning gaasireservid ning riigi naftakompaniid on märkimisväärselt huvitatud tulevikus oma toodangu kahekordistamisest. Selleks aga vajab Iraan miljonite dollarite väärtuses välisinvesteeringuid, et naftaunelm käima lükata.
Shelli kõneisik lausus Financial Timesile antud intervjuus, et Shelli ametnikud kohtusid Teheranis Iraani ametikaaslastega, et arutada suurt võlga, mille kompaniid võlgnevad Iraani riiklikule naftakompaniile toornafta eest. „Samuti arutati võimalikke koostöövorme tulevikus, kui sanktsioonid peaksid kaduma,“ lisas ta.
„Me vaatame regulaarselt üle oma kasvuportfelli ning ei välista ühtegi riiki, mis on avatud välisinvesteeringuteks,“ teatas Shell. „Kui sanktsioonide leevendamine seda võimaldab, oleme huvitatud Iraani valitsusega läbirääkimistest, et arutada, missugust rolli võiks Shell mängida Iraani energiapotentsiaali arendamisel,“ lisati.
Iraani kõneluste tähtajaks on pandud 30. juuni.
10 aastaga ligi kahekordne kasv
Iraan toodab päevas umbes 2,7 miljonit barrelit naftat. Energiakonsultatsioonifirma Wood Mckenzie sel nädalal ilmunud raporti kohaselt võib Iraani päevane naftatoodang, juhul kui sanktsioonid kaovad, 2017. aastaks kasvada veel 600 000 barreli jagu.
Wood Mckenzie raportist selgub, et juhul kui tuumalepe sõlmitakse ning sanktsioonid kaovad, on sellel Iraanile pikas perspektiivis väga kasulik mõju. Konsultatsioonifirma ennustab, et 2025. aastaks toodab Iraan 4,4 miljonit barrelit naftat päevas. Tõsi, selle taseme saavutamiseks läheks küll tarvis eelnevalt 50 miljardi suurust välisinvesteeringut.
Selle nädala keskpaigas selgus, et Itaalia naftatootja Eni tegevjuht Claudio Descalzi lendas mais Teherani, et rääkida Iraani naftaministri Bijan Zanganehiga. Eni teatas, et Descalzi rääkis Teheranis ettevõtte „suurepärasest krediidipositsioonist ning samuti võimalusest taas investeerida Iraani nafta- ja gaasitööstusesse“. „Eni kordas taas, et on Iraanist huvitatud, kui sanktsioonid kaovad ning lepingutingimused on mõlemale osapoolele sobivad,“ teatas ettevõte.
Iraanil on väga ambitsioonikad plaanid tõsta selle kümnendi lõpuks päevane naftatootlus viie miljoni barrelini.
Vanad tegijad tagasi
Iraani naftatööstusega kursis olevad inimesed on öelnud, et meelitamaks tagasi 2010. aastal lahkunud välisinvestoreid, on muudetud lepingutingimusi viimastele soodsamas suunas. Nii on näiteks varasemad kehva vastukaja saanud „tagasiostutehingud“ asendatud uute ja atraktiivsemate tingimustega, kus välisinvestoreid käsitletakse pigem partnerite kui võistlejatena.
Samuti ilmutab Iraan teatud paindlikkust, mis puudutab tasusid. Nii saavad investorid ebaõnnestumise korral tagasi summa, mis on arvestatud pidades silmas investeeringu üldist riski ning nafta hinda. Varasem fikseeritud summa on nüüdseks möödanik. Lisaks sellele pakub Iraan varasemaga võrreldes pikemaid, kuni 30aastaseid lepinguid.
„Iraanlased on väga huvitatud vanade tegijate tagasitoomisest,“ kommenteeris Facts Global Energy analüütik Fereidun Fesharaki. Ta rõhutas, et sel kuul kohtusid Viinis Iraani naftaministriga nii Shelli, Totali, Eni kui ka Lukoili tegevjuhid.
Fesharaki lausus, et tema hinnangul tunduvad lepingud head. „Samas on palju tööd veel vaja teha. Eesmärk on kindlaks teha, et lepingutingimused on paremad neist, mida pakuvad Iraak, Abu Dhabi ja Mehhiko,“ lisas ta.
Ees võib oodata hinnalangus
Möödunud aastal oli Iraani nafta ja kondensaadi keskmine eksport päevas 1,4 miljonit barrelit. 2011. aastal, enne sanktsioone, oli see olnud 2,6 miljonit barrelit päevas. Iraani peamised kliendid Aasias, Euroopas ning mujal asendasid Iraani nafta teiste OPECi liikmesriikide omaga.
Kui sanktsioonid kaovad ning Iraani nafta taas turule tuleb, on üsna suur tõenäosus, et nafta hind maailmaturul langeb. USA Energia Informatsiooni Administratsiooni hinnangul võib Iraani sanktsioonide kadumise tagajärjel järgmisel aastal nafta hind langeda 5-15 dollari võrra.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele